Kani vacuna nda suchí kuachi

Tu’un ya’a ni ndujáá 12/09/2022

Vacuna COVID-19 iyo ji ja kuu kuatiñu nda ñayiví ja iyo ji 6 yoo ji kua’a ka.

Kunde’e ní nuu Vaccine Locator tágua nandukú ní ji sa’a ní in cita de kuatiñu ní filtro tágua sukua ndani’in ní nuu iyo nda clínica ja kaji ji vacun anda suchí luli.

A yindasi ní ve’e ní ja siki kue’e COVID-19 de jiniñu’un-ní in vacuna Sa’a chitu ní in tutu nuu internet tágua kachi ní ja nú maa ní axi inka ñayiví ja jini ní yindasi ji ja siki kue’e COVID-19. Tu’un xndikó ní kuu chíndeé ja kastu’un nuu nda equipo ja kani vacuna nde ve’e ñayiví ja iyo ini Ñuu /axi ja iyo nuu Estado.

A jinñu’un ní ja chíndeé nuuní ka’an ní nuu yokaa 1-833-VAX-HELP (833-829-4357), ñukua de kaxi ní #. Suni iyo ja chíndeé nuu inka yu’u anguag. Suni kuu tee ní in texto jín codigo postal ní nuu número 438-829 (GET VAX) or 822-862 (VACUNA) tágua kuni ní ndenu iyo ve’e ja kani vacuna.

Iyo va'a ji satiñu va'a nda vacuna

Ja kani vacuna COVID-19 se'e ní kuu:

Chindeé ja ma kuikin COVID-19 se'e ní
Sa'a ja ma kundo'o xeen se'e ní tú ni jikin COVID-19 ji.
Sa'a ja ma ki'in ji hospital ji ja ma kuu ji tú ni jikin COVID-19 ji
Chindeé ja ka jikin nda kue'e jee COVID-19 ji
Sa'a ja kukua'a ka ñayiví ja ni kani vacuna ini ñuu ní de sukua ma kuikin ka COVID-19 — ya'a sa'a ja ma kutenuu ka kue'e
Sa'a ja kuu ki'in ji skua'a ji de kuu ndututu ji de ma skutenuu ji COVID-19

Je'e tu'un ja kani vacuana

Vacuna Pfizer iyo ji ja kuu kani nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo-11 kuiya sukua kachi Emergency Use Authorization (EUA, Ve'e ja je'e tu'un ja katiñu tata), de iyo ji ja suni kuu kani nda ja iyo vi'i ka 12 kuiya. Vacuna Moderna iyo ji ja kuu kuatiñu nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde 17 kuiya tanu kachi Emergency Use Authorization (EUA, Ve’e ja je’e tu’un ja kuatiñu ñama). Vacuna Novavax iyo ji ja kuu kuatiñu nda ñayiví ja iyo ji vi’i ka 12 kuiya de kánuu ja tiñu ya’a kunde’e EUA.

In EUA je'e tu'un ja Food and Drug Administration (FDA, Ve'e nuu jito tatan ji ja yaji) sa'a ji ja in tatan kuu kuatiñu ñama tú sukua jiniñu'un vese ncha'a kuni ndi'i ji nasa sa'a tatan. Sa'a sukua siki ja kuni ja nda ñayiví ni'in ni in vacuna ja kuu skaku ji nuu kue'e vese kata kumani ja kototuni ka tatan. EUA kata jiniñu'un kunde'e va'a ji nda prueba ya'a, iluli ka nuu jaku ni ka tiempo.

The referenced media source is missing and needs to be re-embedded.

Naani EUA ja ni je'e FDA tu'un ka jitotuni ka Centers for Disease Control and Prevention (CDC, Ve'e nuu jito ji jekani nda kue'e) Committee on Immunization Practices (Comité ja jito siki nasa sa'a tatan) (vachi ni nuu yu'u Inglés) ji Western States Scientific Safety Review Workgroup (Nda ñayiví ja jitotuni ndi'i nda tatan ja satiñu jín ndi'i nda ñuu ja iyo nuu kee kandii).

Tu'un jikatu'un ka ja kuu nda tatan ji nda ñayiví ja jito suchí luli

Naku jiniñu'un kundi'vi ini sa ja sanaa jikin COVID-19 se'e sa

Nde kivi ja ni keja’a pandemia, vi’i ka 15 millon nda suchí luli ini ñuu Estados Unidos ja ni ndo’o ji kue’e COVID-19. Nda kue’e jéé COVID-19 xeen ka sa’a ji nuu nda suchí kuachi ma sú tanu ni sa’a nda kue’e xinañu’un de ñukua ni sa’a ja kua’a ka nda suchí kuachi ni kivi ji hospital ja siki COVID-19.

Vese iyo ndaa ja COVID-19 nduu ni sa'a xeen jín nda luli tanu sa'a jín nda ja ña'nu, kuu kundo'o xeen ji de skuikin ji nuu ta'an ve'e ji ja nduu satiñu va'a yiki kuñu ji axi ja ndo'o ji inka kue'e.

Nda suchí luli ja ni jikin COVID-19 ji kuu “kundo'o na'an ji COVID-19” axi nda ka kue'e ja sa'a ji na naa xini, kuita, ku'u xini, jiko nuu ji ja ma kuu xtaa tachi. Ja kani ji vacuna maa ji kuu ja va'a ka ja sa'a ji tágua koto ji ma ji.

Nda suchí luli ja ni jikin COVID-19 iyo yika ka ji ja kundo'o ji kue'e Síndrome inflamatorio multisistémico (MIS-C, Ja sa'a ja chi'in kuiñu) (vachi ni nuu yu'u Inglés). MIS-C kuu in kue'e ja chi'in kuiñu nuu yiki kuñi tanu kuu anu, ña'ma, nduchi i'ni, minki, ñii, tinuu, axi jiyo yo. Nduu jini va'a yo naguá kuu ja skije'e kue'e MIS-C, kua'a tuni nda luli ja ni ndo'o ji COVID-19 axi ja ni iyo ñati ji nuu in ñayiví ja ndo'o COVID-19. MIS-C kuu in kue'e xeen, kuu sa'a ja kuu ji, de kuta'vi yo ja ñama kua'a nda luli ja ni ndo'o kue'e ya'a ni nduva'a ñama ji siki ja ni kutatan ji.

A jiniñu'un vacuna tágua kivi escueala K-12

Washington State Board of Health (Junta tu’un ja satatan nuu ñuu Washington), ma sú Department of Health (DOH, Ve’e nuu jito ja Sa’a tatan), kuu ja kachi tú jiniñu’un ja kani vacuna nda suchí luli axi nduu nuu nda escuela K-12 Revised Code of Washington (RCW, código ja ni nde’e Washington) 28A.210.140. Maa mita, nduu jika nuu nda escuela axi nuu jito nda suchí luli ja kani nda ji maa ji vacuna COVID-19.

A jiniñu'un chuna sa nuu vacuna

Nduu. Se'e ní kuu ni'in ji vacuna sukua ni. Teé ja tatuni nuu ñuu chunaa de nuu nda vacuna ya'a.

Tú neva'a ní in seguro médico público axi privado, ñayiví ja taji vacuna nuu ní kuu sa'a ji in factura tágua sukua ni'in ji ya'vi ji siki ja kani ji vacuna. Tú nduu na seguro ní, teé ja tatuni nuu ñuu ni sa'a de in programa ja chunaa nuu ñayivi ja taji vacuna ní.

Nduu na ke'en xu'un nuu ní ni ja taji de in factura siki ja kani de vacuna COVID-19. Suni sukua kuu jín nda ñayiví ja neva'a ji in seguro privado, nda ja neva'a Apple Health (Medicaid), neva'a ji Medicare, axi nduu na seguro ji.

Naguá kuu sa'a nda vacuna COVID-19 jín nda suchí luli

Xeen kuiti ka sa'a ja kundo'o ji kue'e COVID-19 ma sú ja kani ji vacuna maa ji.

Tanu kuu jín sava ka vacuna, ja sa'a kuu ja jatu nuu kani, tatu, ku'u xini ji ju'vi yiki kuñu. Vese sa'a sukua nduu sa'a xeen.

Nuu nda prueba ja ni sa'a (vachi ni nuu yu'u Inglés), kua'a ka suchí luli ni kachi ji ja ni ndo'o ka ji ja uu jichi ma sú ja xinañu'un jichi. Ja ni ndo'o ji nduu ni ní sa'a xeen tuni de ni kuu nuu nda kivi ichi nuu ja ni kani vacuna ji, de ni ya'a ni nuu in axi nuu uu kivi.

Naguá ñu'un nuu vacuna mRNA

Ja ñu'un nuu vacuna mRNA kuu ja ñu'un nuu ndaká vacuna. Ja yi'i nuu vacuna kuu ARNm jín sava ka tanu kuu xe'en, ñii, azúcar ja jito ji tatan tágua sukua kuu satiñu va'a ka ji suni sukua koto vacuna tú ñu'un va'a ji axi jikonuu ji.

Vacuna mRNA nduu yi'i nuu ji nda células ñayiví (nda célula nda ñee), látex, ja sa'a ja ko na'an ji axi niñi kiti, suni nduu yi'i niñi kini axi gelatina. Nda vacuna nduu sa'a nuu ndivi de nduu yi'i kani ndivi nuu ji.

Kunde'e ní Nda tu'un jikatu'un; nuu página internet Children's Hospital of Philadelphia (Hospital nda suchí luli ñuu Philadelphia) (vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua ni'in ka ní tu'un siki naguá ñu'un nuu ji.

Na marca vacuna kuu ja kuu ni'in se'e sa

Maa mita, nda tatan nda vacuna COVID-19 Pfizer-BioNTech (Pfizer) ji Moderna suni iyo ji ja kuu kani nda suchí luli ja iyo ji vi’i ka 6 yoo. Vacuna Novavax iyo ji ja kuu kuatiñu nda ñayiví ja iyo ji vi’i ka 12 kuiya de kánuu ja tiñu ya’a kunde’e EUA.

Nasaa jichi jiniñu’un kani tatan se’e sa

Saa, jika ja kani in tatan mRNA bivalente ja kani inka jichi nuu 2 yoo ja ni kani ja sandi’i jichi ji tágua sukua ni’in ndi’i ji tatan ji nuu nda suchí ja iyo vi’i ka 6 yoo. Vacuna Pfizer COVID-19 ja kuu nda suchí luli ja iyo 6 yoo nde 4 kuiya mita kuu ni’in ji uu tatan monovalente tatan Pfizer ji in tatan bivalente Pfizer. Nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde 4 kuiya ja ncha’a ni’in ji nda tatan xinañu’un ja kani 3 jichi tatan Pfizer axi ja nduu ni ni’in ji tatan ja uni jichi mita kuu ni’in ji in tatan Pfixer ja kani inka jichi. Nda sichí luli ja iyo ji 6 yoo nde 4 kuiya ja ni kani 3 jichi tatan Pfizer ji nduu kánuu ja kani ji maa ji inka ka tatan ja maa mita.

A jiniñu’un ja kani tatan se’e inka jichi

Jikan ja ndi’i nda suchí luli kani vese uu jichi tatan ji.

Nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde 4 kuiya kani 3 jichi ji tatan Pfizer nuu jichi xinañu’un axi 2 jichi tatan Moderna nuu jichi xinañu’un
Nda suchí luli ja iyo ji 5 nde 11 kuiya kani 2 jichi ji tatan ya’a nuu jichi xinañu’un
Nda suchí luli ja iyo ji 12 nde 17 kuiya kani 2 jichi ji tatan ya’a nuu jichi xinañu’un

Nda suchí luli ja ni kani 2 jichi ji de nduu satiñu va’a yiki kuñu ji kánuu ja kani tuku inka jichi ji nuu 28 kivi ja ni kani ja uu yitukú de nda luli ja iyo ji vi’i ka 6 yoo kánuu ja ni’in ji tatan ja kani inka jichi.

Kunde’e ní nuu Tu’un nda Centers for Disease Control and Prevention (CDC, Ve’e nuu jito ji jekani nda kue’e) siki nda ñayiví ja nduu satiñu va’a yiki kuñu ji axi kunde’e ní nuu página internet DOH.

Na ñayiví kuu ka'an sa jín tú iyo tu'un jikatu'un sa siki nda vacuna

Ka'an ní jín pediatra se'e ní axi inka ñayiví ja taji tatan nuu ní, ka'an ní jín ñayiví ja satiñu nuu satatan ini ñuu ní axi ka'vi ní tu'un nuu www.CovidVaccineWA.org.

Ndenu ki'in sa tágua ni'in se'e sa vacuna

Ñuu Washington jinimani ji vacuna ja kuu ndi’i nda suchí luli ja ncha’a koo ji 18 kuiya. Katu’un ní nuu pediatra se’e ní axi nuu clínica nuu je’en ní tú neva’a ji vacuna COVID-19.

Nda ñayiví ja ncha’a kuneva’a ji in ñayiví ja je’e tata nuu ji kuu ka’an ji nuu Chindeé ja ná Kua’nu ni nuu yokaa WA nuu 1-800-322-2588 axi kunde’e ji nuu ParentHelp123.org (vachi ni nuu yu’u Inglés ji Español) tágua ni’in ji in ñayiví ja kua’a tatan nuu ji, in clínica axi inka ka ja jiniñu’un ji tágua koo va’a ji. Ma chunaa ní tágua ni’in ní tu’un ya’a de suni iyo nuu ke’en yu’u.

Suni kuu kunde’ e ní nuu VaccineLocator.doh.wa.gov de kuu kaji ní ñuu ní tágua kunde’e ní tú iyo in nuu neva’a nda vacuna ja kani nda suchí luli ñati nuu ndee ní.

A kuu ni'in sa vacuna COVID-19 ta ni'in ji inka ka vacuna tanu kuu vacuna kajin

Saa se'e ní ni'in ji vacuna COVID-19 ta kivi ni'in ji inka ka vacuna.

Nduu kanuu ja tava ní cita nda vacuna ja jikan nda escuela (vachi ni nuu yu'u Inglés) ja kuu se'e ní axi inka ka vacuna tágua kuu kani vacuna COVID-19. In cita ja kani vacuna COVID-19 suni kuu in kivi ja kuu kani ndi'i vacuna ja kumani nuu se'e ní.

A jiniñu'un ja kani se'e sa vacuna COVID-19 tágua kuu ki'in ji nuu jito nda suchí luli axi nuu kindoo ji in jakua

Washington State Board of Health (vachi ni nuu yu'u Inglés) kuu ja kachi na vacuna kuu ja jiniñu'un nuu nda escuela ji nuu jito nda suchí luli. Maa mita, nduu na tu'un siki tú jiniñu'un vacuna COVID-19 nuu nda escuela axi nuu jito nda suchí luli.

Nuu je'en ji ja kindoo ji in jakua, jiniñu'un ja katu'un ní nuu ñayiví ja jito ñukua tagua kuni ní naguá jikan ji.

Nasa jini yo ja iyo va’a nda vacuna ya’a ja kani nda suchí luli

Tágua kuni ja iyo va’a nda vacuna COVID-19, Centers for Disease Control and Prevention (CDC, Ve’e nuu jito ji jekani nda kue’e) ni ka chu’un ka ini ji ja va’a ka sa’a tiñu ya’a ini ñuu de sukua koo va’a nda vacuna. De siki ñukua, nda ñayiví ja jito nú iyo va’a in vacuna kuu kuni ñama ka de nú sanaa nda vacuna COVID-19 nduu satiñu va’a ji:

Pfizer

Nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde 4 kuiya

Ñati 4,500 nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde 4 kuiya ni sa’a ji prueba jín vacuna COVID-19 Pfizer. Tatan ya’a ja ni kani 3 jichi ni satiñu ji tanu ni satiñu jín nda suchí kuachi ja ña’nu ka ji. Ncha’a kuni nú sa’a ji in dañu jín nda suchí luli, suni jito tuni ka.

Nda suchí luli ja iyo ji 5-11 kuiya

Ñati 3,100 nda suchí luli ja iyo ji 5 nde 11 kuiya ni ni’in ji vacuna COVID-19 nuu nda prueba ja ni sa’a. Ncha’a kuni tú sa’a xeen ji nuu nda prueba ja kata sa’a ji.
Nda luli ja iyo ji 5 nde 11 kuiya ni ndo’o ji tanu ndo’o nda ñayiví ja iyo ji 16 nde 25 kuiya.
Vacuna ni jito ji ñati 91% nuu COVID-19 nda suchí luli ja iyo ji 5 nde 11 kuiya.

Suchí luli ja iyo ji 12-15 kuiya

2,260 nda ja ni kani tatan ni iyo ji 12 nde 15 kuiya ni chi’in ji sivi ji tágua sa’a ji nda prueba ya’a ini ñuu Estados Unidos.
Nuu nda suchí ya’a, 1.131 ni ni’in ji vacuna de 1.129 ni ni’in ji ndute ja ñu’un jaku ñii nuu. Vi’i ka sava nda ji ni jito ji nuu ñati uu yoo ta ja ni ni kani ja uu jichi ji tágua kuni tú iyo va’a ji.

Moderna

Nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde 5 kuiya

Ñati 6,300 nda suchí luli ja iyo ji 6 yoo nde ñati 6 kuiya ni sa’a ji prueba jín vacuna COVID-19 Moderna. Vacuna ya’a ni satiñu ji 50% tágua chituu ji kue’e COVID-19 nuu nda suchí luli ya’a. Ncha’a kuni nú sa’a ji in dañu jín nda suchí luli, suni jito tuni ka.

Nda suchí luli ja iyo ji 6 nde 11 kuiya

Ñati 4000 nda suchí luli ja iyo ji 6 nde 11 kuiya ni sa’a ji prueba jín vacuna COVID-19 Moderna. Tatan vacuna ya’a ja ni kani nda suchí luli ya’a ni satiñu ji tanu tatan ja ni kani nda ñayiví ña’nu. Ncha’a kuni nú sa’a ji in dañu jín nda suchí luli, suni jito tuni ka.

Nda suchí luli ja iyo ji 12 nde 17 kuiya

Ñati 3700 nda suchí luli ja iyo ji 12 nde 17 kuiya ni sa’a ji prueba jín vacuna COVID-19 Moderna. Vacuna ya’a ni satiñu ji 93% tágua chituu ji kue’e COVID-19 nuu nda suchí luli ya’a. Ncha’a kuni nú sa’a ji in dañu jín nda suchí luli, suni jito tuni ka.

Novavax

Nda suchí luli ja iyo ji 12 nde 17 kuiya

Ñati 2200 nda suchí luli ja iyo ji 12 nde 17 kuiya ni sa’a ji prueba jín vacuna COVID-19 Novavax. Vacuna ya’a ni satiñu ji 78% tágua chituu ji kue’e COVID-19 nuu nda suchí luli ya’a. Ncha’a kuni nú sa’a ji in dañu jín nda suchí luli, suni jito tuni ka.