Vacuna COVID-19

 

Nduu kuya'vi vacuna COVID-19 de iyo ji ja kuu ndi'i nda ñayiví ja iyo ji 5 kuiya, de nduu na sa'a na ñuu vaji ji.

Kúni sa ja ni'in ní tu'un ja jiniñu'un ní. Kachi sa nasa iyo tágua kuni ní naguá sa'a ni de sukua koo va'a ní.

Kivi 17 diciembre kuiya 2021 – Nda Centers for Disease Control and Prevention (CDC, Ve’e nuu jito ji jekani nda kue’e) ji Washington State Department of Health (DOH, Ve’e nuu jito ja Sa’a tátan nuu ñuu Washington) jikan ji ja nda ñayiví ja iyo ji 18 kuiya kutatan ji jín vacuna COVID-19 ARNm (Pfizer axi Moderna) de ma sú vacuna COVID-19 Johnson & Johnson siki ja sanaa tatan ya’a sa’a ji inka kue’e ja nani thrombocytopenia syndrome (TTS, Síndrome de Trombosis con Trombocitopenia), ja sa’a ja nduyuu niñi ji ja nduu kua’a paleta nuu niñi, ji Guillain-Barré syndrome (GBS, Síndrome de Guillain-Barré), ja kuu in kue’e ja xtivi nda tuchi kuñu yo.

Kuu kuatiñu ní vacuna Johnson & Johnson tú nduu kuni ni ja kani in vacuna ARNm ní. Kuu ka’an ní jín in ja satatan tágua kuni ní naguá iyo ja kuatiñu ní.

Naguá jiniñu'un kuni sa tágua ni'in sa vacuna COVID-19.

Nasa ni'in sa vacuna

Kunde'e ní nuu nandukú vacuna tágua nandukú ni ji sa'a ní in cita.

Suni kuu tetiñu ní in mensaje nuu yokaa ní jín código postal ní nuu 438-829 (GET VAX) tágua kuni ní ndenu iyo vacuna ñati nuu ndee ní.

A iyo tu'un ja nduu jaku'un ini ní siki COVID-19. A jiniñu'un ní ja chindeé nuu ní tágua ni'in ní in cita. Ka'an ní nuu yokaa COVID-19 tágua ni'in ka ni tu'un nuu 1-800-525-0127, ñukua de kuaxin ní #. Iyo nuu ke'en yu'u.

Tú tava ní inka cita ní tágua ni'in ní ja kani ja uu jichi vacuna ní (Moderna/Spikevax axi Pfizer/Comirnaty), kanuu ja tatan vacuna ja ni kani ja xinañu'un kuu ja kani ja uu jichi.

Tú maa ní kuu axi in ta'an ve'e ní kuu ja yindasi, sa'a chitú ní in tutu nuu internet (Vachi ni nuu yu'u Inglés). Tu'un ja tetiñu ní kuu chindeé nuu sa tágua ndani'i sa ñayiví de sukua kuu kua'a sa axi tetiñu sa tu'un siki ndenu kuu ni'in ji vacuna ji.

Inka tundo'o siki COVID-19, tanu kuu ve'e, tiñu ja chindeé ñayiví, seguro médico, ka'an ní nuu 211 axi kunde'e ní nuu wa211.org

Tágua ni'in ka ní tu'un, kunde'e ní nuu Nda vacuna COVID-19: Naguá jiniñu'un kuni ní tutu ja ndiso tu'un.

A jiniñu'un ja kuu sa ñayiví Estados Unidos tágua ni'in sa vacuna.

Nduu. Ndu jiniñu'un ja kuu ní nayiví Estadis Unidos tagua ni'in ní vacuna. Ñukua kuni ka'an ja suni nduu jiniñu'un ní in número Seguro social axi na inka ka tutu ja kachi na ñuu ní tágua ni'in ní vacuna. Sava nda ñayiví ja taji vacuna kakan de in número seguro social, vese saa nduu kanuu ja kua'a ní in.

Nduu jiniñu'un ja se'e ní kuu ji ñayiví Estados Unidos tágua ni'in ji vacuna. Nda ñayiví ja taji vacuna ma katu'un de na ñuu vaji ní. Ja jiniñu'un sa'a kuu, ja nda tatá axi ñayiví ja jito suchí luli kua'a de tu'un tágua nda suchí ja ncha'a koo ji 18 kuiya ni'in ji vacuna.

Washington State Department of Health (Ve'e nuu jito ja Sa'a tátan ñuu Washington) kachi ja ndi'i nda ñayiví ja iyo ji 5 kuiya kuu ni'in ji vacuna.

A ke'en de xu'un tágua kani de vacuna saán.

Nduu. Nduu na kuu ke'en xu'un siki ja kani de vacuna ní, axi ja ñayiví ja taji vacuna nuu ní axi na inka ja taji tatan nuu ní tetiñu de in tutu nuu jikan de xu'un. Sa'a sukua jín nda ñayiví ja neva'a ji in seguro privado, ja neva'a Apple Health (Medicaid), ja neva'a Medicare axi ja nduu na seguro neva'a.

Tú taji de inka tatan axi iyo ni ñukua siki ja ndo'o ní inka kue'e iini kani de vacuna ní, sanaa siki ñukua kuu ja ke'en de xu'un. Tágua ma kani uu ini ní, kuu katu'un ní nuu de na siki kuu ja ke'en de xu'un.

Tú nduu na seguro médico ní, nda ñayiví ja taji tatan ma kuu keen de xu'un nuu ní chi tú sa'a de sukua de kuiso de siki tu'un ja tatuni tiñu ja kani vacuna COVID-19. Tetiñu ní in correo nuu covid.vaccine@doh.wa.gov tú jikan de xu'un nuu ní.

Tú iyo in seguro ní de ni ke'en de xu'un nuu ní, xinañu'un ja sa'a ní kuu ja ka'an ní jín seguro ní. Tú nduu kundaa tu'un jín ja ya'a, suni kuu ka'an ní kuachi (vachi ni nuu yu'u Inglés) nuu Oficina Comisionado nda Seguro.

  • Ka'an ní nuu 800-562-6900 tú kuni ní kuni ní yu'u ka'an ní (iyo nuu ñati vi'i ka 100 yu'u de nduu na xu'un ke'en)
  • TDD/TYY: 360-586-0241
  • TDD: 800-833-6384
Naguá kuu tú nduu na seguro médico sa.

Tú nduu na seguro médico ní, kachi tu'un ní nuu ñayiví ja taji tatan nuu ní. Taji de vacuna ní de ma ke'en de xu'un. Tee tatuni nuu ñuu ni tava de in programa (vachi ni nuu yu'u Inglés) ja chunaa nuu ñayiví ja taji vacuna nuu ní.

Tú ma ke'en de xu'un nuu sa ja kani de vacuna saán, naku jikan de seguro médico sa.

Tú ni kani de vacuna ní, sanaa katu'un de tú neva'a ní tarjeta seguro. Kuu sukua táva tágua ni'in de ya'vi de siki ja kani de vacuna ní (xu'un ja chunaa ta kani in vacuna). Kachi ní nuu de tú nduu na seguro neva'a ní. Vese saa kuu ni'in ní vacuna vese ma chuna aní.

Naguá kuu xu'un ja chunaa ta kani in vacuna de nde in kuu ja chunaa

Xu'un ja chunaa ta kani in vacuna kuu yavi ja chunaa nuu ñayiví ja kani ji vacuna ní. Ma sú ya'vi ja ñu'un vacuna kuu.

Tee ja tatuni nuu ñuu kuu ja chunaa nuu vacuna. Tú neva'a ní inseguro médico ja neva'a ñayiví ñuu axi ja iyo privado, ñayiví ja taji vacuna nuu ní kuu sa'a de in tutu nuu kachi ndesaa kuu ya'vi de siki ja kani de vacuna. Tú nduu na seguro ní, tee tatuni nuu ñuu ni tava de in programa (vachi ni nuu yu'u Inglés) ja chunaa nuu ñayiví ja taji vacuna nuu ní.

Ma kuu ja ke'en de xu'un jín nda'a de nuu ní, ni ja taji de in tutu nuu ní nuu kachi nasaa kuu ya'avi de siki jakani de vacuna COVID-19 ní. Sa'a sukua jín nda ñayiví ja neva'a ji in seguro privado, ja neva'a Apple Health (Medicaid), ja neva'a Medicare axi ja nduu na seguro neva'a.

Ndekuu nda vacuna COVID-19 ja iyo mita.

Iyo uni vacuna ja kuu kuatiñu yo axi ja ni kachi U.S. Food and Drug Administration (FDA, Ve’e nuu jito tatan ji ja yaji yo ja iyo nuu ñuu Estados Unidos) ja iyo va’a ja kuatiñu yo.  Nda vacuna ya’a jinimani ini ñuu Washington. Nda vacuna Pfizer (Comirnaty) ji Moderna (Spikevax) kachi ji ja va’a ka kani ñayiví ma sú nda vacuna Johnson & Johnson siki ja sanaa sa’a ji in kue’e xeen ja nani thrombocytopenia syndrome (TTS, Síndrome de Trombosis con Trombocitopenia) ji Guillain-Barré syndrome (GBS, Síndrome de Guillain-Barré).

Vacuna COVID-19 Pfizer-BioNTech (Comirnaty):

Vacuna ya’a kani ji uu jichi, ta ja ni ya’a 21 kivi ja ni kani ja xinañu’un, jín:

  • In inka (ja uni jichi) ja kani nda ñayiví ja nduu satiñu va’a yiki kuñu
  • In tatan ja kani inka jichi nda ñayiví ja iyo ji vi’i ka 12 kuiya, kani ta ja ni ya’a 5 yoo ja ni kani ja uu jichi xinañu’un

Tágua koto va’a tatan ya’a ní jiniñu’un ja ya’a ñati uu semana ta ja ni kani ja uu jichi. Vacuna ja nani Comirnaty iyo ji ja kuu katiñu nda ñayiví ja iyo ji 16 kuiya. Vacuna ya’a suni iyo ji ja kuu kani nda ñayiví ja iyo ji 5 axi 15 kuiya. Ja jini siki vacuna ya’a kuu ja nduu na dañu sa’a ji jín ñayiví.

Vacuna COVID-19 Moderna (Spikevax):

Vacuna ya’a kani ji uu jichi, ta ja ni ya’a 28 kivi ja ni kani ja xinañu’un, jín:

  • In (ja uni jichi) ja kani nda ñayiví ja nduu satiñu va’a yiki kuñu.
  • In tatan ja kani inka jichi nda ñayiví ja iyo ji vi’i ka 18 kuiya, kani ta ja ni ya’a 5 yoo ja ni kani ja uu jichi xinañu’un

Tágua koto va’a tatan ya’a ní jiniñu’un ja ya’a ñati uu semana ta ja ni kani ja uu jichi. Ja jini siki vacuna ya’a kuu ja nduu na dañu sa’a ji jín ñayiví. 

Vacuna COVID-19 Johnson & Johnson – Janssen:

Vacuna ya’a iyo ji ja kuu kani nda ñayiví ja iyo ji 18 kuiya axi vi’i ka. Vacuna ya’a (matu’un jichi) ni kani. Jiniñu’un ja ya’a una axi xa’un kivi tágua satiñu va’a vacuna ya’a nuu yiki kuñu ní. Nda ñayiví ja iyo ji vi’i ka 18 kuiya jiniñu’un ja kani inka jichi ji ta ja ni ya’a uu axi uni yoo ja ni kani ja xinañu’un. Ja jini siki vacuna ya’a kuu ja nduu na dañu sa’a ji jín ñayiví. Kachi ja va’a ka ja kani nda vacuna Pfizer ji Moderna ma sú vacuna Johnson & Johnson.

jiniñu'un ja kani sa maa sa ndi'i tatan vacuna COVID-19

Nda vacuna Comirnaty/Pfizer ji Spikevax/Moderna kuu ji tatan ja kani uu jichi axi nde uni jichi ñati ndi'i ñayiví. Nda ñayiví ja iyo ñati ka ji nuu virus axi ja nduu satiñu va'a yiki kuñu ji kuu kani nde uni axi kumi vacuna ji. Tú ni ni'in ní nda vacuna Comirnaty/Pfizer axi Spikevax/Moderna, jiniñu'un ja kani ní maa ní ndi'i jichi ja jikan tágua sukua koto ní maa ní nuu COVID-19.

Vacuna COVID-19 Johnson & Johnson-Janssen kuu in vacuna ja kani in jichi ni ji jika ja kani inka jichi nda ñayiví ja iyo ji 18 kuiya tú ja ni ya'a uu yoo.

Tú ni kenda kue sa hora ja kani ja uu jichi vacuna saán a jiniñu'un ndije'e tuku sa.

Nduu. Tú ni kenda kue ní hora ja kani ja uu jichi vacuna ní nduu jiniñu'un ndije'e tuku ní.

Ñama ki'in ní tágua kani inka jichi tatan ní ví'i ka de tú ja ni ya'a kivi ja ni kachi de ja ki'in ní (21 kivi nuu tatan Comirnaty/Pfizer, 28 kivi nuu tatan Spikevax/Moderna).

Kanuu ja kani ja uu jichi tatan ya'a nduu na sa'a vese ni ya'a ke'en kivi ja ni kani ja xinañu'un.

Tú kuu ni in ñayiví ja nduu satiñu va'a yikikuñu de ni kachi de ja kuu ki'in tágua kani ja uni jichi kanuu ja kundetu ní ya'a 28 kivi.

A kuu ni'in sa vacuna COVID-19 tú ñu'un se'e sa, skaxin sa ñee, axi kúni sa koo se'e sa ichi nuu.

Kuu. Nda vacuna COVID-19 nduu jasi ja koo se'e ní. Centers for Disease Control and Prevention (CDC, Ve'e nuu jito ji jekani nda kue'e) (vachi ni nuu yu'u Inglés), American College of Obstetricians and Gynecologists (ACOG, Ve'e skua'a nda ñayiví ja jito ña'an ñu'un se'e nuu ñuu Estados Unidos), ji Maternal-Fetal Medicine (SMFM, Nda ñayiví ja sa'a tatan ja kuu nda nanaji nda ñee) (Vachi ni nuu yu'u Inglés) ka kachi de ja nda vacuna COVID-19 kuu kani ndi'i nda ñayiví ja skaxin ji ñee, axi kúni ji koo se'e ji ichi nuu. Suni túni kani vacuna ní, suni se'e ní ja ñu'un chijin ní axi ñee ja skaxin ní suni kuu kivi tatan COVID-19 ji ta skaxin ní ji. Nda ñayiví ja nduu ni kani ji vacuna ma ji iyo yika ka ji ja jikin kue'e COVID-19 ji de siki ñukua sanaa kaku ñama se'e ji axi kuu se'e ji. Suni, nda ñayiví ja jikin kue'e COVID-19 ji de ñu'un se'e ji kuu kundo'o xeen tuni ka ji kue'e uu a uni jichi de nde sanaa kuiniñu'un ji tatan ja ya'vi tuni.

Tú kúni ní ka'an ní siki tú va'a ja kani nda vacuna COVID-19 iini ñu'un se'e ní, ka'an ní nuu MotherToBaby. MotherToBaby iyo ji ja xdikoo ji tu'un jikatu'un ní iyo ji nuu yu'u Inglés ji Español kuu ka'an ji nuu yokaa axi nuu mensaje. Nduu ke'en ji xu'un de nduu skutenuu ji tu'un ní nune ji Lunes nde Viernes nde 8 a.m. nde 5 p.m. (hora ñuu nuu iyo ji). Tágua ka'an ní jín MotherToBaby:

A kuu ni'in sa vacuna COVID-19 ta je'en sa ja kani inka ka vacuna saán.

Kuu. Advisory Committee on Immunization Practices (ACIP, Comité ja jito siki nasa sa'a tatan) ni sama ji tu'un tatuni ji kivi 12 Mayo kuiya 2021. Mita kuu kani ní maa ní vacuna COVID-19 iini kani ní maa ní inka ka vacuna.

Nduu jiniñu'un ja kani ní kivi tágua ni'in se'e ní vacuna esculela ji (vachi ni nuu yu'u Inglés) axi inka ka vacuna ja kani kivi ja ni'in ji vacuna COVID-19. Ja tava ní in cita tágua ni'in se'e ní vacuna COVID-19 suni kuu kani ji kivi saa nda ka vacuna ja kunimani nuu ji.

¿Naguá kuu in cartilla vacuna?

Taji de in tarjeta vacuna ní kivi ja ni'in ní vacuna xinañu'un COVID-19. Tarjeta ya'a kachi na vacuna kuu ja ni ni'in ní (Comirnaty/Pfizer-BioNTech, Spikevax/Moderna, axi Johnson & Johnson) ji kivi ja ni ni'in ní.

Tú ni ni'in ní vacuna Comirnaty/Pfizer-BioNTech, axi Spikevax/Moderna, ñayiví ja taji vacuna nuu ní kachi de na kivi ki'in ní ja kani inka jichi yitiku ní iini kani de ja xinañu'un. Kuneva'a ní cartilla ya'a tágua ñayiví ja taji vacuna nuu ní kuni de ta kani de ja uu jichi.

Tú ni kani ka tatan ní axi ni kani inka jichi, suni jiniñu'un ja ki'in ní jín cartilla vacuna ní kivi ja ki'in ní cita ní. Ñayiví ja taji vacuna ní chisó de na vacuna kuu.

Ya'a taji sa tu'un ja jiniñu'un kuni ní tágua kuu kuatiñu ní cartilla vacuna ní:

  • Kuneva'a ní cartilla vacuna ní ini kani tatan ní ji ta ja ni ndi'i ni kani.
  • Tava ní foto ichi nuu ji ichi yata tarjeta ní de sukua kuu kuenva'a ní in copia tú jiniñu'un ní.
  • Tetiñu ní nuu correo electrónico ní, sa'a ní in álbum axi tee ní in etiqueta nuu tágua nani'in ñama ní.
  • Tú kúni ní kundiso ní tava ní in copia tágua kaka ní jín.

Tú nduu ndíso ní cartilla vacuna ní nduu na sa'a chi kuu ni'in ní vacuna ní. Kachi ní nuu ñayiví ja taji vacuna nuu ní ja ná nandukú de na (marca) vacuna ni kani ja xinañu'un ní tágua sukua ma sama tatan. Tú ni skuita ní tarjeta vacuna ní kunde'e ní nuu, kivi ní nuu MyIR (My Immunization Registry (Tu'un siki nasa iyo nda vacuna sa)) (vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua nani'in ní cartilla vacuna COVID-19 ní, ñukua de tava ní in foto tágua kuatiñu ní. Tú nduu neva'a ní in kuenta, kuu chi'in ní sivi ní nuu MyIR na ni kivi kúni ní.

Kuna'a ní ja tú ni chi'in ní sivi ní nuu MyIR nduu kuni ka'an ja ñama tuni kuu, vachi ni iyo nuu yu'u Inglés kivi mita. Suni iyo yokaa ja kuu chindeé nuu ní tágua kuka'nu in ní nasa sa'a chitu ní tu'un nuu MyIRmobile axi nda tu'un jikatu'un siki nasa chi'in ni sivi ní ja ni kani vacuna ní nuu yokaa COVID-19 Department of Health (Ve'e nuu jito ja Sa'a tátan) nuu 833-VAX-HELP axi tetiñu ní in correo nuu waiisrecords@doh.wa.gov.

Satiñu va'a ji nduu naguá sa'a

Nakú kani sa vacuna COVID-19 maa sa.

Ja kachi maa ní kuu tú kani ní vacuna COVID-19 ní axi nduu, vese saa kúni sa ja kua'a ka ñayiví ni'in ji vacuna tágua sukua jenkuiñi kue'e ya'a. Tú kua'a ka ñayiví kani ji vacuna maa ji ñama ka jekituu virus COVID-19 siki ja ni ni'in ñayiví tatan ji vese ni jikin kue'e ji. Tú kua'a ka ñayiví kani ji vacuna maa ji jaku ka ñayiví kukuji.

Nda vacuna COVID-19 kuu koto tuni ji ní nuu:

  • Ma ke'en kue'e COVID-19 ní
  • Tú ni jikin kue'e COVID-19 ní ma sa'a xeen tuni jín maa ní
  • Ja kani ní vacuna maa ní sa'a ja ma ki'in ní hospital axi ja ma kuu ní ja siki COVID-19
  • Nda vacuna jito ji kua'a ka ñayiví ini ñuu, de sukua kuu jekituukue'e tágua ma kaya ka
  • Nda tee ndichi ka skua'a ii de siki nda vacuna ya'a tágua kuni de tú in ñayí ja yi'i tatan ji kuu skuikin ji kue'e inka ñayiví.

Vese ja ni kani ndi'i vacuna ní, sanaa kuu jikin kue'e COVID-19 ní, vese saa ma kuu tanu ndo'o nda ñayiví ja nduu na vacuna ji. Nuu nda prueba ja ni sa'a, ni jini ja ndi'i nda vacuna kundee ji 85 por ciento nuu kue'e tágua ma ke'en xeen kue'e COVID-19 ní. Nda vacuna suni ni sa' a ji ja nda ñayiví ni jikin COVID-19 nduu ni xtuu ni in nda kue'e ya'a:

  • Johnson & Johnson (Janssen), 74 por ciento
  • Pfizer-BioNTech, 95 por ciento
  • Moderna, 94 por ciento

Nda ñayiví ja nduu na vacuna ji kuu jikin virus ji de suni skuikin ji kue'e sava ka ñayiví. Iyo nda ñayiví ja nduu kuu kani ji vacuna siki ja sukua kachi tee sasatan ji, de ñukua sa'a ja iyo yika ka ji nuu kue'e COVID-19. Tú nduu na vacuna kani ní, ka'a tuni ka ja ki'in ní hospital axi ja kuu ni ja siki nde ni in nda kue'e jee COVID-19 (Vachi ni nuu yu'u Inglés). Ja kani ni vacuna maa ní sa'a ja koto ní maa ní, ta'an ve'en ní ji ñayiví ñuu ní.

Naku jiniñu'un ja kani sa vacuna COVID-19 maa sa tú ñati ndi'i ñayiví ji'i ji sa'a kue'e.

Ma sú matu'un ja kuu ni kuu ja sa'a kue'e COVID-19. Kua'a tuni nda ñayiví ja jikin kue'e COVID-19 ji nduu sa'a xeen ndo'o ji. Vese saa, virus ya'a siín sa'a ji nuu ndká ñayiví, de nde iyo sava nda kue'e jee COVID-19 (Vachi ni nuu yu'u Inglés) ja xeen tuni ka sa'a ji. Iyo sava nda ñayiví ja xeen tuni ndo'o ji kue'e de ji'I ji ja siki COVID-19, nde nda suchí kuachi ja nduu ndo'o. Sava ka ji, nani ji “ñayiví ja ndíso COVID kua'a tuni tiempo” de ñuku sa'a ja nduu iyo va'a ji nduu kuu sa'a va' ji tiñu ji. Suni nduu jini yo nasa sa'a COVID-19 jín yo'o nuu ke'en kuiya, chi kuu ji in virus jee. Ja kani yo vacuna maa yo kuu ja va'a ka ja sa'a yo. Vese kuachi ji de iyo va'a ji, kánuu ja kani vacuna COVID-19 ji.

Naguá kuu in kue'e jee COVID-19

Nda virus sama ji tú ni kivi ji ini yikikuñu in ñayiví. In kue'e ‘jee' kuu in virus ja ni sama. Sava nda kue'e jee naa ji de sava ka ji sa jitenuu ka ji ini ñuu.

Centers for Disease Control and Prevention (CDC) (Vachi ni nuu yu'u Inglés) kachi nde in kuu nda virus jee ja xeen sa'a. Ja maa kivi mita iyo ke'en nda kue'e jee ya'a ja sa'a ja ndi'vi ini yo chi ñama jitanuu ji, de sa'a ji ja nda ñayiví ndo'o ji COVID-19.

A tiñu nda vacuna COVID-19 nuu nda kue'e jee ya'a.

Ja kani yo vacuna maa yo sa’a ja ma kutenuu ka virus ji ja ma kutenuu ka nda kue’e jéé. Suni va’a tuni jito ji yo’o tágua ma ki’in yo hospital axi ja ma kuu yo sa’a nde ni in nda kue’e jéé ja iyo.

Sava nda ñayiví ja ni ni'in ji vacuna sanaa jikin kue'e jee ya'a ji, vese saa ma kundo'o xeen ji kue'e. Tú ni ni'in in vacuna ja kani uu jichi, kanuu ja kani ni maa ní nduu jichi tágua sukua koto ni maa ní nuu nda kue'e jee ya'a.

Ja kani ní vacuna maa ní kuu ja va'a ka sa'a ní táguakoto ní maa ní, ta'an ní ji ñuu ní. Tú kua'a ka ñayiví ñama ka jekituu virus de suni chindeé ja ma tuu ka nda kue'e jee.

Nasa jini yo ja iyo va'a nda vacuna.

Nda científico ka jatiñu de ndi'i ja ni kutuva de nuu uxi kuiya ichi yata siki nda vacuna tágua sukua kuu ka sa'a de in vacuna COVID-19. Siki ja ndee yo in kivi ja iyo kue'e xeen ya'a, chu'un ka ini de ja ñama ka kee in vacuna. Nduu sa'a xeen sa'a ju'vi de chi, sa'a de ndi'i ja jiniñu'un sa'a de, vese jikoso ta'an tiñu ja sa'a de.

Ndaká vacuna ja kenda jito tuni de nasa sa'a. Xinañu'un kani de jaku ni ñayiví, ñukua de ya'a de jín ke'en ciento ji ta ni kuu kani de ke'en mil ji. Ta ja ni jitotuni de nasa sa'a tatan ya'a, ka ndutútú de tágua skua'a de siki nasa ni sa'a tatan ya'a jín nda ñayiví. Tú va'a ni satiñu tatan ya'a, tava kua'a ka ja kuu ndi'i ñayiví.

Naguá kuu ja kuu jín vacuna Johnson & Johnson

nde diciembre kuiya 2021, Washington State Department of Health (DOH, Ve’e nuu jito ja Sa’a tátan nuu ñuu Washington) jikan ji ja kutatan yo jín nda vacuna COVID-19 ARNm (Pfizer-BioNTech axi Moderna) de masú vacuna Johnson & Johnson (J&J).

Tu’un jéé ya’a nikin ta in ka’an tu’un ja tatuni the Centers for Disease Control and Prevention (Ve’e nuu jito ji jekani nda kue’e) siki ja ni kee ja iyo uu kue’e ja sa’a ta ja ni kani vacuna J&J.

  • Thrombosis and thrombocytopenia syndrome (TTS): Thrombosis and Thrombocytopenia Syndrome (TTS, Síndrome de Trombosis con Trombocitopenia) vese nduu kua’a ñayiví ndo’o ji sukua, kuu in kue’e xeen, ja sa’a kuu ja nduyuu niñi ji nduu kua’a plaqueta nuu niñi nda ñayiví ja ni kani vacuna J&J. Vese saa, kuu in kue’e ja jaku ni ñayiví ndo’o. Nuu ñuu estados unidos, vachi ni 54 ñayiví ja ni ndo’o ji TTS nuu vi’i ka 14 millón ñayiví ja ni kani ji vacuna maa ji.
  • Guillain-Barré Syndrome (GBS): Guillain-Barré syndrome (GBS, Síndrome de Guillain-Barré) kuu in kue’e ja sa’a dañu axi ja xtivi nda célula tuchi yiki kuñu yo, ja sa’a ja nduve’le yiki kuñu yo ji ja sa’a ja, kundo’o yo parálisis. Suni nduu ni lua’a ñayiví ndo’o ji GBS. Nde Yoo julio 2021, 100 ñayiví kuu ja ni ndo’o ji GBS ta ni kani vacuna J&J, nuu vi’i ka 12.5 millón ñayiví ja ni kani vacuna ji. 

Nda kue’e ya’a vachi ni yita’an ji jín vacuna COVID-19 J&J, ma sú nda vacuna Pfizer axi Moderna. Nda ñayiví ja ndukú ji vacuna COVID-19 ja kani ji maa ji mita DOH kachi ji ja nda vacuna Moderna ji Pfizer kuu ja iyo va’a ka. Vese saa, vacuna J&J kata iyo ji ja kuu kani ní maa ní tú ma kuu axi nduu kuni ní kani ní maa ní nde ni in nduu vacuna ya’a. Sa’a ní ja mani ini ka’an ní jín in ñayiví ja satan tágua ndatu’un ní siki naguá iyo ja kuu kuatiñu ní.

Tú ni ni’in ní vacuna COVID-19 J&J nuu uni yoo ichi yata axi jani ini ní kani ní vacuna COVID-19 J&J, jiniñu’un kuni ní nasa sa’a tú ni kije’e nduyuu niñi ní ja sa’a kue’e TTS. Xeen ku’u xini, jatu ini, yani’ni je’e ji/axi nduu kuu xtaa tachi. Tú ndo’o ní nde ni in nda kue’e ya’a, ñama ndukú ní tatan.

Ta kani naa ni vacuna COVID-19 iyo jichi ja chi’in ka’ni yo, ku’u xini yo, kuita yo ji yani’ni yiki kuñu yo nuu semana xinañu’un ja kani vacuna yo’o. Nda kue’e ya’a kije’e ji nuu uni kivi ja ni kani vacuna de jaku ni kivi kuu ja sa’a ji kundo’o yo.

Nagua kuni ka'an ja FDA je'e tu'un ja kuu kuatiñu in vacuna.

Tágua kua'a tu'un ja kuatiñu in tatan, FDA nde'e va'a tuni de tágua sukua kuu je'e de tu'un ja kuatiñu. Tágua kua'a tu'un ja kuatiñu in vacuna, jiniñu'un kee ja iyo va'a tatan, satiñu va'a, ji kuva'a ta in jika ja sa'a nda vacuna.

Ja kee tu'un ja je'e tu'un ja kuatiñu (EUA) sa'a ja FDA kuu tava tatan ya'a ja kuatiñu tú suku jiniñu'un vese ncha'a koo ndi'i ta in jiniñu'un ja sa'a. Ja kúni sa'a EUA kuu ja nda ñayiví ni'in ji in tatan ja kuu sa'a ja kaku ji nuu ku'e vese kuni kototuni ka tatan ya'a. Vese saa, EUA jiniñu'un ji kua'a ka tu'un siki nasa kee nda prueba ja sa'a, de sa'a ji ya'a nuu jaku ni kivi. Nani EUA ja ni je'e FDA tu'un ja kuatiñu ka jitotuni Scientific Safety Review Workgroup (Nda ñayiví ja jitotuni ndi'i nda tatan), ja satiñu jín Western States Pact (Tu'un ja ni kindoo nda ñuu nuu kee kandii) (vachi ni nuu yu'u Inglés).

Nagua kuu Western States Pact

Yoo octubre, kuiya 2020 Washington ni kita'an ji Oregon, Nevada, Colorado ji California tágua ka kunde'e ji nasa iyo tiñu ja sa'a nda científico nuu nda ñuu nuu kee kandii de nani ji (Tu'un ja ni kindoo nda ñuu nuu kee kandii) tágua kunde'e ji tú satiñu va'a ji iyo va nda vacuna COVID-19 ja ni je'e FDA tu'un ja kuatiñu. Nda ñayiví ya'a nde'e tuji ji tú iyo va'a ndija nda vacuna ya'a.

Nda ñayiví ja satiñu ya'a kuu nda ñayiví ja ni skua'a ji de jini va'a ji nasa satiñu nda tatan ya'a nuu yiki kuñu yo de kuu ji ñayiví ja ni tetiñu maa ñuu axi sava ka nda científico. Ta FDA je'e ji tu'un ja kuu kuatiñu in vacuna, nda ñayiví ya'a jitotuni ji ndi'i tu'un ja iyo nuu nda'a ji iini nda ñayiví tatuni nuu ñuu tetiñu ji tu'un ja jini ji. Tiñu ya'a ni sa'a nuu ndi uni vacuna ja iyo ja kuatiñu yo ini ñuu Washinton, de sukua sa'a ji ndi'i nda vacuna COVID-19 ja Emergency Use Authorization (EUA) je'e tu'un ja kuatiñu ichi nuu. Ka'vi ní tiñu ja sa'a Western States Scientific Safety Review Workgroup:

Nasa satiñu vacuna COVID-19 nuu yiki kuñu sa

Kunde'e ní video ya'a siki nasa satiñu nda vacuna nuu yiki kuñu ní (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

Nda vacuna ARNm (nda vacuna COVID-19 Pfizer ji Moderna)

Uu nda vacuna ya' nani ji vacuna ARN mensajero (ARNm).

Nda vacuna ARNm ste'en ji nuu yiki kuyñu ní nasa sasa'an ji maa jinuu kue'e coronavirus. Yiki kuñu ní jini ji ja ma sú kuenta ji kuu de kije'e ji tava ji tatan tágua kundee ji nuu. Sukua yiki kuñu ní na'an ji nasa kanaa ji jí kue'e COVID-19 tú ji jikin jín ní ichi nuu. Ta kaniní vacuna maa ní, kutu'va yiki kuñu ní nasa koto ji maa ji vese nduu ni ndo'o ní kue'e COVID-19. Tú ja ni sa'a ji tiñu ji tatan ARNm naa ji nuu yiki kuñu ní nuu jaku ni kivi.

Nda vacuna verctor viral (vacuna COVID-19 Johnson & Johnson)

In nda vacuna COVID-19 nani ji vacuna vector viral.

Nda vacuna vector viral kuva'a ji jín in virus ja nduka tiñu (in virus ja ma sú COVID-19 kuu). Nda vacuna ya'a ste'en ji nuu nda célula ní tágua koto ji maa ji nuu coronavirus. Yiki kuñu ní jini ji ja ma sú kuenta ji kuu de sa'a tu'va ji maa ji tágua kundee ji nuu. Yiki kuñu ní kutu'va ji nasa koto ji maa ji nuu nda ka kue'e COVID-19 ja kiji ichi nuu, vese ma ke'en kue'e ji.

Nda vacuna vector viral kani ji in ni jichi. Jiniñu'un ya'a uu semana ta ja ni kani tatan tágua sukua koto va'a ji ní.

Iyo ta, sanaa nda vacuna ya'a chi'in ji jaku ka'ni axi ndo'o ní tanu ja ke'en kajin ní, vese saa ma sú ja xeen kuu.

Tágua ni'in ka ní tu'u kunde'e ní nuu nda tu'un ya'a: Tu'un siki nda vacuna COVID-19 ji Nda vacuna COVID-19: Naguá jiniñu'un kuni ní.

Tú kua'a ka ñayiví kutatan ji nuu coronavirus, nduu nakaya ka. Ya'a kuni ka'an ja kuu jekani yo kue'e de sukua kuu kundee yo ja naa kue'e.

Nasa tava nda vacuna COVID-19

Video luli ya'a ka'an siki nasa tava nda vacuna COVID (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

Nagua kuu in vacuna ARNm

In vacuna ARN mensajero, axi vacuna ARNm kuu in vacuna jee. Nda vacuna ARNm ste'en ji nuu nda célula ní nasa kanaa ji jín kue'e ji “tatan ja sa'a ji”. Tatan ja sa'a ji kuu ja ndíso coronavirus siki ji. Yiki kuñu ní jini ji j a ma sú kuenta ji kuu de kije'e ji tava ji tatan tágua kanaa ji kue'e. Suni sukua sa'a yiki kuñi yo tú ni ke'en kue'e COVID-19 yo'o de nduu na tatan yi'i nuu niñi yo. Tú ja ni sa'a ji tiñu ji tatan ARNm naa ji nuu yiki kuñu ní nuu jaku ni kivi.

Vese ja jatiñu yo ARNm nuu sava ka tatan ja jetiñu yo ji ja kuu nda kiti, ja sa'a yo suku ji nda vacuna kuu in ja ndíchi tuni ka ja sa'a yo, de ñukua kuni ka'an ja ichi nuu ñama ka sa'a yo in vacuna.

Kuu ka'ví ní ka siki nasa satiñu nda vacuna ARNm nuu página intenet CDC (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

Nagua kuu in vacuna vector viral

Vacuna ya'a kuu in tatan ja sa'a ji in inka virus ja duu tiñu ka nani (“vector”) ja ste'en nuu nda célula ní nasa satiñu. Vector ya'a kivi ini in célula de sukua sa'a ja célula sa'a in ja kaa tanu ja ndiso COVID-19. Célula ya'a tava ji tatan ya'a tágua kundasi siki ji de sukua yiki kuñu ní jini ja ma sú kuenta kuu de ñama kanaa ji jín. Yiki kuñu ní kije'e ji tava ji tatan tágua kanaa de suni sa'a ji ja sava ka nda célula kanaa ji jín ja nduu kuu kuenta yiki kuñu ní. Yiki kuñu ní kutu'va ji nasa koto ji maa ji nuu nda ka kue'e COVID-19 ja kiji ichi nuu, vese ma ke'en kue'e ji.

Naguá ñu'un nuu nda vacuna

Nda ja yi'i nuu nda vacuna COVID-19 inuu tuni kuu ja yi'i nuu sava ka. Ñu'un nuu ji in ja ndíso ARNm axi adenovirus ja ni sama ji sava ka tanu kuu xe'en, ñii, azúcar ja jito ji tatan ja kanuu, de sukua sa'a ji ja satiñu va'a ka yiki kuñu de jito ji tatan vacuna iini jikonuu.

Nda vacuna Pfizer, Moderna ji Johnson and Johnson nduu ñu'un nuu ji nda célula ñayiví (suni nda célula nda ñee), virus COVID-19, latex, látex, ndute ja sa'a ja koo na'an ji axi na inka ja ndíso nda kiti, suni nduu na yi'i kuñu axi niñi kuchi axi gelatina. Nda vacuna nduu kuva'a ji nuu ndivi de nduu na kani ndivi ñu'un nuu ji.

Ya'a kuni ní Nda tu'un jikatu'un ji tu'un xdiko nuu; página intenet hospital nda suchí luli ñuu Filadelfia (Vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua kuni ka ní naguá ñu'un nuu tatan. Suni kuu nani'in ní tutu nuu kachi naguá ñu'un nuu jinu Pfizer (Vachi ni nuu yu'u Inglés), Moderna (Vachi ni nuu yu'u Inglés), ji nuu Johnson & Johnson (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

A yi'i nda célula in ñee nuu vacuna Johnson & Johnson

Vacuna COVID-19 Johnson & Johnson ni sa'a ji jín tanu sa'a sava ka nda vacuna. Nduu ni sa'a jín nda célula ñee. Sava nda vacuna ya'a sa'a ji ini in laboratorio ja ni nasa in célula in ñee ja ni nuu ji ke'en kuiya ichi yata ñati 35 kuiya. Nde kivi saa, nda célula ja jatiñu jín nda vacuna ya'a ka iyo ji ini laboratorio. De Nduu jatiñu ka nda célula ñee tágua sa'a nda vacuna ya'a. Ya'a kuu in tu'un jáá nuu sava nda ñayiví. Vese saa, nda vacuna ja kutatan varicela, rubérola ji hepatitis A sa'a ji sukua

A sa'a vacuna COVID-19 ja ma koo se'e ní

Ya'a kuu ja jini sa: nda vacuna nduu sa'a ji ja ma koo se'e ní axi ja ma nukuñi tiza ní. Ta tatan vacuna kivi nuu yiki kuñu ní, ka satiñu ji jín yiki kuñu ní tágua ste'en ji nasa koto ji maa ji nuu coronavirus. Tiñu ya'a nduu sa'a ji ja ma kuu koo se'e ní.

Centers for Disease Control and Prevention (CDC) (Vachi ni nuu yu'u Inglés), American College of Obstetricians and Gynecologists (ACOG) (Vachi ni nuu yu'u Inglés), ji Society for Maternal-Fetal Medicine (SMFM) (Vachi ni nuu yu'u Inglés) kachi ja kuu kani vacuna COVID-19 nda ñayiví ja ñu'un se'e, ja skaxin ji axi ja kúni ji koo se'e ji ichi nuu. Kua'a tuni nda ñayiví ja ni kani ji vacuna COVID-19 maa ji ka iyo se'e ji de va'a na'an suchí luli.

Nde kivi mita, nduu na jini ja nda vacuna, suni nda vacuna COVID-19, sa'a ji ja nda tee ma kuu koo se'e de. In estudio luli ja ni sa'a jín 45 nda te ja iyo va'a (vachi ni nuu yu'u Inglés) ja ni ka ni'in de vacuna ARNm COVID-19 (ja kuu, Pfizer-BioNTech axi Moderna) ni jitonuni kuexen de, de ni jini ja nduu ni sama ta ja ni kani vacuna nde de. Los investigadores no encontraron cambios significativos en estas características de los espermatozoides después de la vacunación.

Ja jini kuu ja kue'e chi'in ka'ni chi sa'a ja nuu ini kuexen nda tee ja iyo va'a de. Vese ja chi'in ka'ni kuu in ja sa'a nda vacunaCOVID-19, nduu na jini nde kivi mita ja ka'ani ja ndo'o in teé ta kani vacuna COVID sa'a ja nuu ini kuexen de.

Kunde'e ní tu'un ja tava CDC Tu'un siki nda vacuna COVID-19 ja kuu nda ñayiví ja kúni ji koo se'e ji (Vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua ni'in ka ní tu'un. Suni kuu kude'e ní nuu página intenet nda vacuna COVID-19 CDC (Vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua ni'in ka ní tu'un siki nda vacuna.

Nagua ndo'o in ñayiví tú kani vacuna.

Nda vacuna COVID-19 Pfizer / Comirnaty, Moderna/Spikevax ji Johnson & Johnson – Janssen

Tanu kuu ji sava ka nda vacuna, ja sa'a ji kuu ja sanaa kuju'vi nuu kani ji, kuiya ní, kuku'u xini ní ji yiki kuñu ní.

Tú sa'a ji sukua kuni ka'an ja satiñu va'a ji. Nuu nda prueba ja ni sa'a jín Pfizer ji Moderna, nda ja ya'a ni kuu nuu nda vi ichiñuu ja ni kani vacuna de in kivi ni kuu ja ni saa sukua. Ta ni kani ja uu jichi chi xeen ka ni sa'a ma sú ja xinañu'un jichi. Nuu nda prueba jani sa'a jín Johnson & Johnson, ni sa'a ji sukua ñati nuu uu kivi.

Nuu ndi uni vacuan, nda ñayiví ja iyo ji 55 kuiya axi vi'i ka nduu ni sa'a sukua jín tanu ni sa'a jín nda ñayiví ja kuachi ka.

Nuu nda prueba ja ni sa'a ni jini ja:

Pfizer / Comirnaty

  • Kumi xiko por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuju'vi nuu ni kani tatan
  • Uu xiko uxi por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuita ji ji ni ku'u xini ji.
  • Oko uxi nda ñayiví ni kachi ji ja ni kuju'vi yiki kuñu ji

Moderna / Spikevax

  • Kumi xiko uxi por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuju'vi nuu ni kani tatan
  • Uni xiko uxi por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuita ji ji ni ku'u xini ji
  • Uni xiko por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuju'vi yiki kuñu ji

Johnson & Johnson

  • Uni xiko uxi por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuju'vi nuu ni kani tatan
  • Uu xikoo u'un por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuita ji ji ni ku'u xini ji
  • Uu xiko por ciento ñayiví ni kachi ji ja ni kuju'vi yiki kuñu ji

Sanaa ni ni'in ni tu'un ja nduu iyo ndaa nuu intenet axi n uu nda redes sociales. Tú ni ka'vi ní in tu'un ja kachi ja nduu nio sa'a va'a tatan, kunde'e ní na ñayiví ni kuu.

Nágua kuu ní ni jikin kue'e saán ta ja ni kani vacuna COVID-19 saán

Tanu kuu ji ndaká ka vacuna, vacuna COVID-19 suni iyo ta, jatu nuu kani ji, chi'in ji ka'ni, ku'u xini ní axi kuita ní sa'a. Tú sa'a ji sukua kuni ka'an ja satiñu va'a ji.

Tú ndo'o ní sukua tíu ni kani vacuna, sanaa jikatu'un ní maa ní tú kuu satiñu ní axi ja sa'a ní inka tiñu. Nda jito'o kanuu kani xini de tú kanuuja ki'in ñayiví satiñi ji. Ya'a ñati 2 semana tágua kuu ni'in ní ndi'i vacuna ní (2 jichi Pfizer axi Moderna axi 1 jichi jín Johnson & Johnson) tágua sukua nduu naguá kundo'o ka ní, ñukua kuni ka'an ja kuu jikin COVID-19 ní tú ni jikuta'an ní jín tú ncha'a jinu kivi. Suni kanuu ja kuna'an ní ja síin kaa ndaká yo de siki ñukua kuu ja sanaa vacuna ma satiñu va'a ji nuu 1 ñayiví nuu vi'i ka 2,500 ji ja ni kani vacuna.

Tutu ya'a (PDF) (Vachi ni nuu yu'u Inglés) chindeé tágua jiku'un ini ní tú in ja sa'a vacuna kuu axi ndo'o ní sukua siki ja ni ke'en kue'e COVID-19 de sukua kujika ní nuu ñayiví. Tú xeen sa'a ja ndo'o ní, sanaa jiniñu'un ja ndikú ní inñayiví ja satan axi kundetu ní de kuni naguá kuu. Tú ni naa ja ndo'o ní nuuin axi nuu uu kivi, sana kuu in ja sa'a vacuna. Tú ndu kuni ya'a axi tu jani ini ní ja ndukú ni tatan, ma kukee ní. Tú sanaa ndo'o ní COVID-19 axi ni iyo ñati ní nuu kue'e, koo jika ní nuu ñayiví tágua koto ní ji. Tú nagua ni ndo'o ta ja ni kani vacuna COVID-19 ní, ñama ka'an ní nuu 9-1-1.

Tú ni ke'en kue'e ní ta ja ni kani vacuna ní, jiniñu'un chu'un ni tu'un nuu Vaccine Adverse Event Reporting System (VAERS, Nuu tetiñu tu'un nasa sa'a nda vacuna) (Vachi ni nuu yu'u Inglés) In ja "sa'a" vacuna kuu nani kue'e ja sa'a ji tú ja ni kani ji yo'o. Tágua ni'in ka ní tu'un siki VAERS, kunde'e ní chijin ya'a "¿naguá kuu VAERS?"

Naguá kuu VAERS

VAERS kuu in tiñu ja kenda ñama nuu Centers for Disease Control and Prevention (CDC, Ve'e nuu jito ji jekani nda kue'e) ji nuu Food and Drug Administration (FDA, Ve'e nuu jito tatan ji ja yaji yo). VAERS kuu chindeé ja kuni yo tú iyo kue'e ja sa'a vacuna.

Naani (ñayiví ja taji tatan, ñayiví ku'u, axi ñayiví ja jito ñayiví ku'u) kuu kachi naguá sa'a tatan nuu VAERS (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

Iyo tiñu ja ma kuu sa'a ji. In tu'un ja tetiñu VAERS nduu kuni ka'an ja vacuna kuu ja ni sa'a kue'e axi ja ni kuu sukua. Ja kúni ka'an kuu vacuna kiuu ja ni kani ja xinañu'un.

VAERS iyo ji tágua chindeé ji nda científico ja kuni de na siki kuu ja kuu sukua de kototuni de tágua kuni de ndenu ni kije'e. Nduu kuu tu'un siki nasa ni kee tiñu ja ni kani tatan.

Ta tetiñu ní in tu'un nuu VAERS, chindeé nuu nda CDC ji nuu FDA ja kuni ji na siki kuu ja kuu sukua ji ja satiñu va'a nda vacuna. Tú ni jekoo in tundo'o, ñama ndukú nínaguá sa'a ní ji kachi tu'un ní nuu nda ñayiví ja satatan siki naku ndo'o ní suykua.

A kuu ni'in sa vacuna COVID-19 tú ja ni ndo'o sa COVID-19.

Kuu, Advisory Committee on Immunization Practices (ACIP, Comité ja jito siki nasa sa'a tatan) kachi ja naani ñayiví ja ni ndo'o ji COVID-19 kuu kani vacuna ji.

Tu'un ja jini yo kuu ja tú ja ni ya'a 90 kivi ja ni ndo'o in ñayiví kue'e COVID-19 sanaa ma kundo'o ka ji kue'e ya'a (siki ja yiki kuñu ji ja jini nasa satiñu). Vese saa nduu jini sa nasaa tiempo kundee ja koo sukua.

Nda ñayiví ja ndo'o ji COVID-19 mita jiniñu'un ja kundetu ji nde nduva'a va'a ji axi nde ya'a nda kivi ja yindasi ji.

Nda ñayiví ja ni iyo ñati ji nuu kue'e COVID-19 jiniñu'un ja kundetu ji de ya'a nda kivi ja yindasi tágua ni'in ji vacuna, tú kuu kundasi ji de sukua koo jika ji nuu ñayiví. Tú sanaa ma kuu ja koo jika ji nuu ñayiví kuu ni'in ji vacuna vese ncha'a jinu nda kivi ja yindasi ji tágua ma skuikin ji kue'e nuu sava ka ñayiví.

Tágua ni'in ní tutu ja ka'an siki nasa koo jika ní ji kindasi ní, kunde'e ní nuu kachi koo jika ji kindasi nuu página internet Tu'un ji ja tatuni siki kue'e COVID-19 (vachi ni nuu yu'u Inglés).

A kuu ni'in sa vacuna COVID-19 tú kivi yata nduu ni sa'a va'a in vacuna jín saán

Vacuna ya'a ma kuu kani nda ñayiví ja xeen ni ndo'o ji ja siki in vacuna ichi yata, tanu kuu ni ndo'o ji anafilaxia, ja siki in vacuna ARNm axi in vacuna vector viral, axi naani ja yi'i nuu nda vacuna COVID-19 Pfizer-BioNTech/Comirnaty (Vachi ni nuu yu'u Inglés), Moderna/Spikevax (Vachi ni nuu yu'u Inglés), axi Johnson & Johnson–Janssen (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

Nda ñayiví ja ni ndo'o ji ni sa'a in vacuna axi na inka tatan ja kani jín yitiku kuu ni'in ji vacuna. Vese saa, nda ñayiví ja je'e tatan jiniñu'un ja kototuni ji de suku kuni ji de kachi ji nuu ñayiví naguá kuu ja sanaa kundo'o ji. Tú ñayiví je'e ji tu'un ja kani vacuna, ñayiví ja kani tatan kánuu ja koto de ji ñati 30 minutos tágua sukua kuu chindeé de tú naguá ni ndo'o ji.

Advisory Committee on Immunization Practices (ACIP) kachi ja nda ñayiví ja kani tatan kánuu koto ji 15 minuto nda ñayiví ta ja ni kani de vacuna ji tágua kuni de tú naguá ndo'o ji. Kunde'e ní nuu tu'un ACIP tiñu ji jiniñu'un kuni ji sa'a nda vacuna ARNm (Vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua ni'in ka ní tu'un.

Ja jiniñu'un vacuna

A jiniñu'un vacuna COVID-19.

Ja kachi maa ní kuu tú kani vacuna COVID-19 ní axi nduu, chi nda ñayiví ja ndukú musu, ve'e skua'a ji nda escuala ja kaa ka jikan ji ja sukua koo.

Washington jika ja kuatiñu vacuna COVID-19 nda:

Jiniñu'un ja nda ñayiví ya'a ni'in ji ndi'i vacuna COVID-19 (jiniñu'un ya'a uu semana ta ja ni kani) ta ncha'a kenda kivi 18 octubre kuiya 2021. Nuu ja jikan yi'i nda ñayiví ja ndikú musu, nda ja satiñu uun ji naani inka ñayiví ja satiñu ji nuu nda tiñu ya'a.

Tú kuu ní in nda ñayiví ya'a axi jito'o ní axi escuela ní jikan ji ja kani ní vacuna COVID-19, ka'an ní jín nda ñayiví ja chindeé nda ja satiñu nuu tiñu ní, jito'o ní axi escuela ní tágua kuni ní nagua sa'a ní. Ve'e nuu jito ja Sa'a tátan nduu tatuni de nuu nda ñayiví ja ndikú musu nuu escuela axi nuu escuela ja kaa ka.

Vacuna ya'a chindeé ja koto ní maa ní ji sava ka ñayiví tágua ma jikin kue'e COVID-19 ji, de jikan ta'vi sa ja ka'an ní jín nuu kutatan ní axi tee ja satatan ní tágua kuni ní naku iyo va'a

A jiniñu'un se'e sa vacuna COVID-19 tágua ki'in ji escuela K-12 axi nuu jito suchí luli.

Nduu, Washington nduu jika ja kani vacuna COVID-19 nda suchí luli tágua ki'in ji escuela K-12 axi nuu jito suchí luli. Kunde'e ní nuu página nuu ndíso tu'un siki nasa satiñu yiki kuñu de inmunizaciones (vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua ni'in ka ní tu'un siki naguá jiniñu'un kivi mita.

Tú nduu na vacuna COVID-19 yi'i se'e ní, nduu jiniñu'un ja tava ji in tutu naku nduu ni kani vacuna ji chi nduu jiniñu'un. Washington State Board of Health (Junta tu'un ja satatan nuu ñuu Washington) kachi na vacuna jiniñu'un nda escuela ji nuu jito nda suchí luli.

Naguá jikan nuu nda ja satiñu nuu K-12 tágua kani vacuna COVID-19 ji.

Kivi 18 agosto kuiya 2021, el gobernador Inslee ni tava de in tu'un ja kachi ja ndi'i nda ñayiví ja satinu nuu nda escuela K-12 va'an va chunaa axi ja nduu chunaa kani ji vacuna COVID-19 maa ji axi tú nduu na tava ji in tutu nuu kachi ja ma kuu kani ji tatan maa ji mita ncha'a kenda 18 octubre kuiya 2021.

Tu'un ya'a tatuni nuu ndi'i nda ñayiví ja satiñu nuu ste'en (Vachi ni nuu yu'u Inglés), nda ñayiví ya'a kuu:

  • Nda ñayiví ja satiñu ji ja ndukú musu ja satiñu nuu nda escuela K-12 ja chunaa, nda escuela K-12 ja satiñu maa ji ndaka ka ñayí ja satiñu ji nuu ste'en (nduu jikan ja sukua sa'a jín nda escuela ja luli ji ini ñuu axi nuu nda suchí skua'a),
  • Nda ja jito suchí luli ji ja satu'va nda luli ja ndeka ji ke'en suchí luli ja síin ve'e ji, ji
  • Nda ja satiñu nda escuala ja kaa ka.

Tágua ni'in ka ní tu'un, kunde'e ní nuu ja jika nuu nda ñayiví ja satiñu nuu nda escuela k-12 tágua kani de vacuna COVID-19: tu'un jikatu'un ka (PDF) (vachi ni nuu yu'u Inglés) (Oficina tee tatuni tu'un nuu nda ñayiví).

Nasa kuu ni'in sa in tutu nuu kachi ja ma kan isa vacuna maa sa

Tú jito'o ní axi escuela ní jikan ji ja kani ní vacuna COVID-19, sa'a ní ta in jikan tee ja tatuni nuu ñuu. Tu'un Jay Inslee tu'un ja nikee 9 agosto (vachi ni nuu yu'u Inglés) axi tu'un ja ni kee 18 agosto (vachi ni nuu yu'u Inglés), kanuu ja ka'an ni jiín jito'o ní axi escuela ní tágua kuni ní nasa nastutu de tutu ja ni kani vacuna, tú je'e de tu'un ja ma kani tatan maa ni ji naguá sa'a ní tágua ma kani ní tatan maa ní. Ve'e nuu jito ja Sa'a tátan nduu tatuni de nuu nda ñayiví ja ndikú musu nuu escuela axi nuu escuela ja kaa ka.

Nduu jiniñu'un ja ndukú ní in tutu ja taji Department of Health (DOH,Ve'e nuu jito ja Sa'a tatan) tágua ma kaniní vacuna COVID-19 maa ní. DOH nduu tava ji tutu nuu kachi ja ma kuu kani vacuna COVID-19. Certificate of Exemption (COE, tutu ja kachi ja ma kani tatan) ñuu Washington kuu ja kuu nda tatá axi nda ñayiví ja jito suchí luli ja nduu kuni de ja kani vacuna ji tágua kivi ji nuu nda escuela K-12, nuu yi'i nda suchí luli axi nuu jito nda ñee. Maa mita, Washington nduu jikan ja nda suchí luli kani ji vacuna COVID-19 ji tágua kuu ki'in ji escuela axi nuu jito suchí luli, siki ñukua kuu ja nduu yi'i nuu COE.

Escuela ji ja jito suchí luli

A kuu ni'in nda suchí ja ncha'a koo ji 18 kuiya vacuna.

Kuu. Nda suchí ja iyo ji 5 axi vi'i ka kuu ni'in ji vacuna Pfizer-BioNTech. Nda succhí ja iyo ji 17 kuiya jiniñu'un ji ja tatá ji axi ñayiví ja jito ji kua'a de tu'un (vachi ni nuu yu'u Inglés) tágua ni'in ji vacuna, axi ja ley kachi ja kuu ji in ñayiví ña'nu. Kunde'e ní nuu página intenet Vaccinating Youth (Vacuna nda suchí kuachi) tágua ni'in ka ní tu'un.

Ka'an ní jín nda clínica ja taji vacuna siki naguá jiniñu'un tágua kuu ste'en ja in tata axi ñayiví ja jito suchí ni je'e de tu'un axi tú ja kuu ji in suchí ña'nu tanu ka'a ley.

A jikan ñuu ja kanuu kani vacuna COVID-19 tágua kuu ki'in nuu in escula K-12

State Board of Health (Junta tu'un ja satatan nuu ñuu), ma sú Department of Health, kuu ka kuu kachi tú jiniñu'un ja kani vacuna nda suchí luli escuela K-12 (Revised Code of Washington (RCW, Código ja ni nde'e Washington) 28A.210.140).

Junta ya'a satiñu inuu ini jín Department of Health ja iyo nu ñuu tágua sa'a in Technical Advisory Group (Nda ñayiví ja kachi naguá sa'a). Nda ñayiví ya'a kachi tú in vacuna COVID-19 jiniñu'un ja ya'a ji nuu Junta de sukua kuu kachi tú in vacuna jiniñu'un ja koso ji nuu lista nda vacuna in escuela. Junta ya'a kúni ji kachi ji in tu'un siki nasa satiñu ji nuu in reunión ja koo yoo enero 2022.

A kuu ni'in se'e sa vacuna COVID-19 iini kani ji in ka vacuna.

Mita nda ñayiví kuu ni'in ji vacuna COVID-19 nuu 14 kivi ja ni kani ji inka vacuna maa ji axi kivi saa ni.

A iyo na in tu'un siki nasa kani nda vacuna escuela kuiya 2021-2022 iini iyo kue'e COVID-19.

Junta tu'un ja satatan nuu ñuu kuu ja kachi tú sanaa sama nasa kani nda vacuna esculela. Nde kivi mita, tu'un siki nasa kani vacuna escuela ma sama ji. Nda suchí luli jiniñu'un ja kani ndi'i ji vacuna ji in kivi ichi yata ja ki'in ji skua'a ji.

Nasa kundee ñayiví tú ja ni kani vacuna ji

Naguá kúni ka'an ja nikani ndi'i vacuna ní

Kachi yo ja ni kani ndi'i vacuna COVID-19 ní tú ja ni ya'a uu semana ja ni kani ja uu jichi tatan (Pfizer-BioNTech axi Moderna), axi uu semana ja ni kani in jichi ni vacuna (Johnson and Johnson (J&J) / Janssen).

Naguá jiniñu'un sa'a sa mita ja ni kani ndi'i sa vacuna maa sa.

Tú ja ni kani ní ndi'i vacuna ní, maa ní:

Tágua ni'in ka ní tu'un, kunde'e ní video ya'a: Naguá kuu tu ni kani de saá vacuna COVID-19 (Vachi ni nuu yu'u Inglés).

Tú ja ni kani ndi'i vacuna COVID-19 saán, a jiniñu'un ja sa'a sa inka tiñu

Saa. Vese ja ni kani ndi’i vacuna ní, kanuu ja kasi ní nuu ní tú iyo ní nuu iyo kua’a ñayiví. Nda vacuna COVID-19 satiñu va’a ji, vese nduu satiji 100 %. Iyo ñayiví ja kundo’o ji COVID-19 ji vese ja ni kani vacuna ji. Siki ja kukua’a ka kue’e jéé ja ñama ka jikin, kanuu ja ndi’i yo koto yo maa yo, tanu ja kasi yo nuu yo, tágua ma kutenuu ka virus.

Vese ja ni kani ndi'i vacuna ní, kanuu ja:

Kunde'e ní nuu Tu'un siki nasa kuetiñu ja ndasi yu'u ji nuu (vachi ni nuu yu'u Ingés). Tágua ni'in ní tu'un siki nda pruenva COVID-19 axi nda tutu siki tu'un ja jiniñu'un ní, kunde'e nuu Tu'un siki nda prueba (PDF) (vachi ni nuu yu'u Ingés).

A jini'un kasi sa nuu sa tú iyo nuu iyo kua ñayiví.

Jiniñu'un ja ndi'i nda ñayiví ja iyo ji 2 kuiya kasi ji nuu ji tú iyo ji nuu iyo kua'a ñayiví.

Nda ñayiví ja nduu ni kani ji vacuna maa ji axi ja ncha'a kani ndi'i ji vacuna ji jiniñu'un ja kasi ji nuu ji de koo jika ji 6 pie (2 metros) tú iyo ji nuu iyo kua'a ñayiví.

Tú ni iyo ñati sa nuu COVID-19 de ja ni kani ndi'i vacuna sa, a jiniñu'un kindasi sa

Nduu, tú ja ni kani ndi'i vacuna ní, nduu jiniñu'un ja kindasi ní ni ja sa'a in prueba tú ni iyo ñati ní nuu in ñayiví ja ndo'o COVID-19, kuu sukua tú nduu xtuu kue'e ní. Vese saa, jiniñu'un ja ndito koo ní tú sanaa ni stuu kue'e COVID-19 nuu 14 kivi ja ni iyo ñati ní nuu kue'e.

Tú ni xtuu kue'e ní, kujika ní de ka'an ní nuu ñayiví ja taji tatan. Kachi ní ja ni kani ní vacuna maa ní ta ja ni sa'a ní in prueba axi ta nijikan ní ja chindeé de ní.

A kuu ndututu nda ñayiví ja sin ve'e ndee ji de sava ji ni kani vacuna de sava ji nduu.

Ma kuu kachi yo kuu sukua. Tú nuu in ve'e iyo nda ñayiví ja yika ji ja kundo'o xeen ji COVID-19 (Vachi ni nuu yu'u Inglés), kuu ndututu ji tave'e axi nakune ji ventana tú iyo ji ini ve'e, kuatiñu ji ja kasi ji yu'u ji ji koo jika ji (ñati 6 pies / 2 metro).

Tú nduu na in ñayiví ja yikaa iyo nuu ni in ve'e, de ndututu ji tave'e axi ini in ve'e nuu nduka na ñayiví de nduu jasi ji nuu ji sanaa kuu skuikin ji COVID-19.

Naguá kuu tú ini ve'e sa sava ji ni kani vacuna de sava ka ji nduu.

Tú vachi ni jaku nda ñayiví ini ve'e ní ni kacni vacuna, kanuu ja kotoní maa ní tanu ja nduu na ni kani vacuna. Ya'a kuni ka'an ja kasi ní nuu ní ji koo jika ní 6 pies (2 metros) ta je'en ní kuande'e ní nda ñayiví ja sava ji ni kani vacuna de sava ji ndu, de tú kuu va'a ka ja ma ki'in ní.

Kuu kinde'e ní nda ñayiví ja ndi'i ve'e ji ja ni kani vacuna ji suni tú ni in ji ini ve'e ní nduu yika ji ja ke'en kue'e COVID-19 ji

A kuu ndututu sa jín kua'a ñayiví tú ndi'i sa ni kani vacuna.

Sanaa nduu naguá kuu tú ndi'i ní ja ni kani vacuna. DOH jikata'vi ja ndi'i nda ñayiví, nduu na sa'a tu ja ni kani vacuna ji axi nduu, kasi ji nuu ji tu iyo ji nuu iyo kua'a ñayiví va'a ni vese nuu nune kuu vi'i ka de tú ma kuu ja koo jika ji nuu ñayiví ja nduu kuu ta'an ve'e ji. Jiniñu'un ja ndaká ñayiví kasi jinuu ji tú ki'in ji nuu ndututu ni'i ka 500 ñayiví.

Tú nuu ndututu ji kuu ini in ve'e, ndi'i nda ñayiví ja iyo ji vi'i ka 5 kuiya kasi ji nuu ji, nduu na sa'a tu ja ni kani vacuna ji axi nduu. Nda luli ja ncha'a koo ji uu kuiya ma kuu ja kasi ji nuu ji chi sanaa ndi'i tachi ji. Jikan ja nda luli ja iyo ji uu, uni axi kumi kuiya, kasi ji yu'u ji tú iyo ji nuu iyo kua'a ñayiví de kuu koto in ja ña'un ji tágua nduu naguá kundo'o ji.

Tú ja ni kani vacuna ní, a kuu ki'in sa kaa sa nuu kuya'vi ndeyu.

Kuu kachi yo ja ni ma kuikin kue'e COVID-19 ta iyo ní nuu iyo kua'a ñayiví, tanu ja ki'in ní kaji ní nuu kuya'vi ndeyu axi ja ki'in ní gimnasio. Nda ñayiví ja ni kani vacuna ji kuu ndututu ji vese ma kasi ji nuu ji ni ja koo jika nuu ta'an ji. DOH jikan ja ndi'i nda ñayiví kasi ji nuu ji, nduu na sa'a tú ni kani vacuna ji axi nduu, nuu ndututu kua'a ñayiví axi nuu iyo kua'a jí, de jiniñu'un ja nda ñayiví ja iyo ji 5 kuiya kasi ji yu'u ji tú iyo kua'a ñayiví ini ve'e.

Nda ñayiví ja nduu ni kani vacuna ji axi ja ncha'a kani ndi'i vacuna ji jiniñu'un ja kasi ji nuu ji de koo jika ji iñu pie (uu metro) nuu ndaka nuu iyo kua'a ñayiví axi ta jende'e ta'an ji.

A jiniñu'un ja ste'en sa tutu ja ni kani vacuna saán.

Sava ñuu sanaa jiniñu'un ji in tutu ja ni kani vacuna tágua kuu kivi ní. Katu'un ní nuu Ve'e ja jito nasa Sa'a tatan nuu ñuu ní tágua ni'in ní tu'un.

Sava nda empresa jikan ji in tutu ja jikan vacuna de kua'a nda empresa sa'a va'a ji jín nda ñayiví ja ni kani vacuna. Sava ñuu sanaa jiniñu'un ji tutu ja ni kani vacuna tágua kuu kivi ní. Katu'un ní nuu Ve'e ja jito nasa Sa'a tatan nuu ñuu ní tágua ni'in ní tu'un.

Siki ñukua kuu ja jiniñu'un ja koto ní tarjeta vacuna ní tanu tutu acta ja ni kaku ní axi inka tutu ja kanuu. Tava ní in foto de tava'a ní ve'e ní. Ni'in ka ní tu'un siki tarjeta vacuna ní axi tutu siki vacuna ní.

Naguá kuu tú nduu ni kani ndi'i vacuna sa.

Nda vacuna ja kani uu jichi (Pfizer-BioNTech axi Moderna), kachi ja “nduu ni kani ndi'i vacuna” ní tú vachi ni in ni jichi ni kani ní axi tú ncha'a ya'a uu semana ja ni kani ja uu jichi. Nuu nda vacuna kani in jichi ni (Johnson and Johnson (J&J) / Janssen), kachi ja “nduu ni kani ndi'i vacuna” tú ncha'a ya'a uu semana ja ni kani tatan.

Iini ndetu ní ja kani ndi'i vacuna ní, de kanuu ja koto ní maa ní tanu ja nduu ni kani vacuna ní. Eso significa que debes:

A kuu ke'en kue'e COVID-19 saán tú ja ni kani vacia saán.

Sanaa nduu, vese saa suku kuu kachi ja kuu. Nda vacuna satiñu va'a ji, vese ma kuu kachi yo ja satiñu ji 100%. Tú ndo'o ní nda ja sa'a kue'e COVID-19 (Vachi ni nuu yu'u Inglés), kanuu ja koo jika ní nuu nda ñayiví de ka'an ní jín ñayiví ja taji tatan nuu ní. Kuu kakan de ja tava ní in prueba COVID-19.

Tágua ni'in ní tu'un siki nda pruenva COVID-19, kunde'e ní nuu Tu'un siki nda prueba.

A kuu skuikin sa COVID-19 tú ja ni kani vacuna saán.

Jaku ni ñayiví ja ni kani ji vacuna maa ji kuu ja kuukundo’o ji kue’e, jín nda kue’e jéé. Vese saa, tu’un ja jini siki kue’e (vachi ni nuu yu’u Inglés) kuu ja nda ñayiví ja ni kani ndi’i vacuna ji de jikin ji kue’e COVID-19 kuu skuikin ji virus nuu sava ka ñayiví.

Nasa sa'a sa ji tu'un jani ini ja iyo nuu sa ja siki COVID-19.

Jiku'un ini sa ja kue'e ya'a kuu sa'a ji ja kani tuni ini ní de suni kuita ní. Nduu iyo matu'un ní. Kua'a tuni nda ñayiví ñuu Washington suni ndo'o ji sukua ji jani tuni ini ji chi kumani xu'un nuu ji, ndasi escuela, kujika ji nuu ta'an ji, ku'u ji, kukueka ini ji ji kua'a ka. Sini iyo tu'un jani ini ja jekoo tan ndikoo ji nuu satiñu ji.

Ya'a iyo sava tu'un ja chindeé nuu ní tágua ma kani tuin ini ní:

Ja kani vacuna inka jichi ji ja kani kua'a ka

Nagua kuu ja kani vacuna COVID-19 inka jichi ji ja kani kua'a ka.

Ja kani kua'a ka (ja suni nani ja uni jichi) kuu nuu nda ñayiví ja nduu tiñu va'a va'a yiki kuñ ji. Iyo ta, nda ñayiví ja nduu satiñu va'a yiki kuñu ji sanaa nduu ni kutu'va va'a yiki kuñi ji nasa satiñu jichi xinañu'un. Ta kuu sukua, ja ni'in ji inka jichi vacuna kuu sa'a ja yiki kuñu ji kundee ka nuu kue'e.

Inn ja kani inka jichi kuu in ja sa'a jín nda ñayiví ja va'a nini satiñu yiki kuñu ji ta ni kani vacuna ji de sanaa ni tatan ñukua nduu ni iyo ndakui ka (ñukua nani in yiki kuñu ja nuu ini). Siki ja ya'a kuu ja kani inka jichi tatan tétanos nuu 10 kuiya, chi tatan nda vacuna ja kanaa ji tétanuu nuu ini tú ni ya'a kuiya.

Na ñayiví kuu ja kani kua'a ka tatan vacuna COVID-19.

U.S. Food and Drug Administration (FDA), Advisory Committee on Immunization Practices (ACIP, Comité ja jito siki nasa sa'a tatan) ji Western States Scientific Safety Review Workgroup (Nda ñayiví ja jitotuni ndi'i nda tatan ja satiñu jín ndi'i nda ñuu ja iyo nuu kee kandii) kachi de ja kanuu kani ja uni jichi nda ñayiví ja nduu satiñu va'a yiki kuñu ji (vachi ni nuu yu'u Inglés). Nduu na xu'un ke'en siki ja kani ke'en jichi.

Tú sanaa ndo'o ní su'va kuu ni in ñayiví ja nduu satiñu va'a yiki kuñu de kuu ni'in ka ní vacuna COVID-19. Ya'a kuu nda ñayiví ja:

  • Ja kutatan ji nuu cancer ja kuu nda tumor axi cancer nuu niñi
  • Ni ni'in ji in trasplante in órgano de ji'i ji tatan tágua ma nduxeen yiñu kuñu ji
  • Ni ni'in ji in trasplante nda células madre nuu 2 kuiya ichi yata axi ji'i ji tatan tágua ma nduxeen yiki kuñi ji
  • Ndo'o ji in kue'e ja sa'a ja nduu iyo va'a ji tanu kuu (síndrome de DiGeorge, síndrome de Wiskott-Aldrich)
  • Xeen tuni ndo'o ji kue'e VIH
  • Ji'i ji in tatan ja yi'i tuni corticosteroides axi inka ka tatan ja kuu sa'a ja ma satiñu va'a yiki kuñu ji.

Vese nda vacuna ja neva'a yo satiñu ji 90% nuu ndaka ka kue'e jee virus, ja jini kuu ja nda ñayiví ja nduu satiñu va'a yiki kuñu ji nduu níni iyo ndakui yiki kuñu ji. Ja kani uni jichi nduu kuni ka'an ja ni kani inka jichi ji, sa kuu kua'a ka tatan tágua sukua satiñu va'a yiki kuñu ji ma sú tanu kuu ji ja uu jichi.

Tú ni ni'in ní in vacuna ARNm (Moderna axi Pfizer) de nduu satiñu va'a yiki kuñu ní:

  • Jiniñu'un ja ni'in ní inka jichi tu ja ni ya'a 28 kivi ja ni kani ja uu jichi.
  • Tú kuu, kánuu ja ni'in tuku ní tatan ja ni kani nduu ja xinañu'un jichi. Tú nduu na tatan ñukua iyo, kuu kani ní maa ní inka tatan ja suni kuu ji ARNm.
  • Suni kuu ni’in ní in vacuna COVID-19 (Pfizer-BioNTech, Moderna axi Janssen) ta ja ni kani ja uni jichi vacuna ARNm ní. Taguá kani inka jichi tatan ní jiniñu’un ja ya’a 3 yoo ja ni kani ja uni jichi tatan Pfizer, axi 3 yoo ta ja ni kani ja uni jichi tatan Moderna. Kuni ka’an ja, nda ñayiví ja nduu satiñu va’a yiki kuñu ji kuu kani ji ñati kumi jichi vacuna COVID-19 maa ji.

Tú ni ni'in ní in vacuna Johnson & Johnson (Janssen) de nduu satiñu va'a yiki kuñu ní:

  • Jiniñu'un ja ni'in ní in ni vacuna COVID-19 ja kani inka jichi (Pfizer-BioNTech, Moderna axi Janssen) tú ja ni ya'a 2 yoo (8 semana) ta ja ni ya'a ja ni kani ja xinañu'un vacuna Janssen.
  • In ñayiví ja ni ni'in ji vacuna COVID-19 Janssen xinañu'un ji nduu jiniñu'un ja ni'in uu jichi uu jichi tatan vacuna COVID-19 ya'a.

Tú nduu kuka'nu ini ní ja kani inka jichi ní siki kue'e ja ndo'o ní, ka'an ní jín ñayiví ja taji tatan nuu ní.

Naku kanuu ja kani nda tatan ya'a inka jichi

Ja kani inka jichi tatan yo’o chindeé ja ma kuku’u xeen yo vi’i ka de tú kuu ní in ñayiví ja yika tuni nuu COVID-19. Jikan ja kani inka jichi tatan nda ñayiví ja iyo vi’i ka 12 kuiya tágua sukua koto ka ji maa ji nuu COVID-19. Kánuu ja sukua kuu siki ja ñama kaya nda kue’e jéé ja ñama ka jikin ji ja kukua’a ka ñayiví ja ndo’o ji COVID-19 ini ñuu Estados Unidos.

Nda vacuna COVID-19 ja iyo axi ja Estados Unidos kachi ja kuu kuatiñu yo iyo ji ja kuu chindeé ji ja ma kuku’u xeen yo, ja ki’in yo hospital ji ja ma kuu yo ja siki COVID-19, suni kundeé ji nuu nda kue’e jéé. Vese saa, nda vacuna ja iyo mita kuu nuu ini ji tú ni ya’a tiempo ja ni kani ji. Nda tatan ja kani inka jichi chindeé ji ja koto yo maa yo nuu COVID-19 kua’a ka tiempo. Kunde’e ní nuu página vacuna ja kani inka jichi tágua ni’in ka ní tu’un.

Iinka ña̠‘a kuvi kutu‘va-ún

Tu'un siki COVID-19 jan kuu nda ñayiví ja jiniñu'un

Nda suchí luli ji suchí kuachi

Nda ñayiví ja ñu'un chijin axi ja skaxin ji

Nda ja vaji inka ñuu ji ja juni ji nuu ñuu ji

Yindasi ve'e

Kuu nani'in ní ja jiniñu'un ní siki ñayiví ñuu nuu Página ja inuu kani ji ni'in vacuna (vachi ni nuu yu'u Inglés).

2 Nduu ni xdikoo tu'un sa ya'a. Nasa kuu ni'in ka sa tu'un

Nda sava ka tu'un jikatu'un kuu tetiñu nuu covid.vaccine@doh.wa.gov.